Sinilipp on rahvusvaheline märgis ja tunnustus ning seetõttu peab Sinilipu rand vastama üleilmsetele miinimumstandarditele veekvaliteedi osas.

Suplusvee proovide analüüsid peab teostama sõltumatu labor. See labor peab olema mikrobioloogiliste või füüsikalis-keemiliste analüüside teostamiseks riiklikult või rahvusvaheliselt akrediteeritud.

Suplusvee kvaliteeti hindab Eestis Terviseamet ning andmetega on võimalik tutvuda siin: https://terviseamet.ee/et/keskkonna-tervis/inimesele/suplus-ja-ujulavee-ohutus/suplusvee-ohutus

Suplusvee profiilidega saab tutvuda siin: https://terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/suplus-ja-ujulavee-ohutus/suplusvee-profiilid

Jooksva hooaja veekvaliteedi teave peab olema Sinilipu teabetahvlile välja pandud.

Veekvaliteedi analüüsitulemused peab Sinilipu koordinaatorile üle andma niipea kui need valmivad, kuid hiljemalt üks kuu pärast vastava proovi võtmist.

Enne suplushooaja algust peab kehtestama proovivõtukalendri. Proovide võtmine peab toimuma hiljemalt neli päeva pärast proovivõtukalendris märgitud kuupäeva, kui seda ei takista erakorralised asjaolud. Niisugusel juhul peab riiklik komisjon supelranna kohta rahvusvahelisele komisjonile lubatava erisuse juhtumi esitama (lubatava erisuse juhtumite kohta vt lähemalt lisa A).

Mikrobioloogilised parameetrid

Sinilipu supelrannas peab olema vähemalt üks proovivõtukoht, mis peab paiknema seal, kus suplejaid on kõige rohkem. Lisaks peab võtma täiendavaid proove kohtadest, kus asuvad potentsiaalsed saasteallikad, nt ojade, jõgede ja teiste suudmete lähedalt, sadevee väljavoolude juurest jne, et tõendada, et need suudmed ei mõjuta suplusvee kvaliteeti.

Proovid tuleb võtta 30 cm sügavuselt allpool veepinda, välja arvatud mineraalõli proovid, mis tuleb võta veepinnalt.

Hooaja jooksul tuleb võtta vähemalt viis proovi, mis jaotuvad ajaliselt ühtlaselt kogu hooajale. Esimene proov tuleb võtta 30 päeva jooksul enne Sinilipu hooaja ametlikku algust.

Alljärgnevas on toodud mikrobioloogilised parameetrid, mida tuleb jälgida:

• pmü = pesa moodustav ühik (bakterite esinemise mõõtühik)

Aktsepteeritav protsentiil: Taotleva supelranna hindamisel nõuab Sinilipu programm eeltoodud piirväärtuste järgimist 4 aasta lõikes 95. protsentiilini. See on kooskõlas ELi 2006. aasta suplusvee direktiiviga ja ka Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusega. Protsentiil tuleb arvutada iga parameetri kohta ja ka nõue peab iga parameetri puhul täidetud olema. Näiteks kui 95. protsentiil on Escherichia coli osas alla piirväärtuse, kuid seedetrakti enterokokkide osas mitte, siis ei saa supelrannale Sinilippu anda. Lähem teave 95. protsentiili arvutamise kohta on toodud kriteeriumite lisas F. Kõik suplusvee proovide tulemused tuleb sellele tabelarvutuste lehele sisestada ja leht arvutab automaatselt protsentiilid. See tabelarvutuste leht tuleb koos taotlusega rahvusvahelisele koordineerijale saata.

ELi riikides, kus rakendatakse Sinilipu programmi, peab taotlev supelrand kindlasti vastama nõudele „Suurepärane“ („Excellent“).

Kui proovide tulemused näitavad võimalikku saastetaseme tõusu, siis on soovitatav proovide võtmise sagedust ajutiselt tõsta, et võimalikku saastejuhtumit jälgida.

Füüsikalis-keemilised parameetrid

Veekvaliteeti võivad mõjutada ka füüsikalised ja keemilised tegurid nagu õli ja ujuvprügi:

• Veepinnal ei tohi olla õlikilet ega tuntavat lõhna. Kuival maal peab toimuma supelranna õliseire ja kehtivad hädakorra tegevuskavad peavad hõlmama tegevusi ka niisuguse reostuse ilmnemise puhuks.
• Supelrannas ei tohi esineda ujuvprügi nagu tõrvajäägid, puit, plasttooted, pudelid, pakendid, klaas ega mis tahes muud ained.

Ebaharilike muutuste ilmnemisel tuleb kohe tegutseda. See hõlmab ebaharilikke muutusi vee värvuses, läbipaistvuses ja hägususes.

Kui füüsikalist või keemilist saastet leitakse korduvalt, siis tuleb Sinilipp kogu ülejäänud hooajaks maha võtta ja sellele supelrannale järgmiseks aastaks Sinilippu ei anta, kui taotleja ei täida lubatava erisuse taotlemise tingimusi. Võib läbi viia ka muid katseid, nagu vee pH-taseme mõõtmine (suplusvee puhul jääb see enamasti vahemikku 6 kuni 9).

Lühiajaline saaste või erijuhtum

Lühiajalise saaste korral võetakse üks lisaproov selle kinnituseks, et saastejuhtum on lõppenud. Seda proovi ei arvata suplusvee kvaliteediandmete hulka. Kõrvaleheidetud proovi asendamiseks tuleb võtta lisaproov seitse päeva pärast lühiajalise saastejuhtumi lõppu. Lühiajalise saaste tõttu kõrvaleheidetavaid proove võib viimase hindamisperioodi jooksul olla kuni 15% selle perioodi seirekalendris kehtestatud proovide koguarvust või üks proov suplushooaja kohta olenevalt sellest, kumb on suurem. Antud perioodi jaoks kehtestatud proovide arvust 15% arvutamisel peab tulemuse ülespoole või allapoole ümardama. Reegel: 0,49 või väiksem tulemus tuleb ümardada allapoole (näiteks: tulemus 2,49 annab võimaluse 2 proovi kõrvale heita). 0,50 või suurem tulemus tuleb ümardada ülespoole (näiteks: tulemus 2,50 annab võimaluse 3 proovi kõrvale heita).

Nii originaal kui kordusproov tuleb lubatava erisuse juhtumina rahvusvahelisele Sinilipu komisjonile hindamiseks saata (lubatava erisuse juhtumite kohta vt lähemalt kriteeriumitest lisa A).

Õlireostuse, ebahariliku ilma või muude äärmuslike tegurite korral, mis võivad suplusvee kvaliteedile tõsist negatiivset mõju avaldada, peab supelranna haldur lipu ajutiselt maha võtma ja selle põhjuse selgesti teabetahvlil ära tooma. Selle teabe sõnastus peaks soovitatavalt olema umbkaudu järgmine: „Sellel supelrannal olid hiljuti äärmuslikud ilmastikutingimused. Praegu ei ole soovitatav siin ujuda, sest vesi võib saastunud olla“ või midagi analoogset sõltuvalt juhtumist.